Postitused

Üüriinvestori murevaba rantjee-elu pean veel mõnda aega ootama

Kujutis
  See hetk, kui pead üüriarve väljastamise asemel keset talve uut üürnikku hakkama otsima... Kui sul on vaja palju probleeme, mis vajavad lahendamist ja jutte, mida rääkida, siis tasub investorina vaadata üürikinnisvara poole. Aktsiatega võid siin ka saada ostu ja müügi kohta paar toredat lugu, aga sellist närvikõdi ja stressi nagu kinnisvaraga kohe kindlasti mitte. Eelmine kord rääkisin detsembris, et üürnikuga on olnud probleeme ennekõike naabrite poolt. Minule üür iga kuu laekus ja mingite pisiküsimuste lahendamisega sai ka pigem normaalselt hakkama. Peale mitmeid kaebusi naabritelt ütles üürnik, et hakkab endale teist kohta otsima. Mõnda aega oli vaikus nii üürnikult kui naabritelt, mistõttu arvasin, et äkki rahunesid mõlemad maha, aga siis jaanuari keskel sain üürnikult kirja, et tema nüüd kolib välja ja lõpetaks lepingu kohe ära. Väike déjà vu hetk eelmise üürnikuga, kes samamoodi päevapealt tahtis ära minna. Nüüd lahkuda sooviv üürnik tõi välja, et oli ju öelnud, et hakkab uut

Kuidas saada magalarajooni miljonäriks?

Kujutis
Kes meist ei tahaks miljonäriks saada? Siin vahepeal mõned Eesti "ettevõtjad" (küll pigem ainsuses) leidsid, et säästmise ja investeerimisega seda teha ei saa. Ma ise vaidleks sellele vastu ja sama skepsist väljendaks ka "Naabermaja miljonär" raamatu autorid. Muidugi peab oskama raha ka teenida, aga vähemalt sama oluline on elada allapoole oma võimete ehk ka suure sissetuleku teenija võib elada peost suhu, kuna kogu raha läheb uhkete autode, riiete jms peale, mille peamine eesmärk on teiste ees eputada.

Edukaks saamise valem koomiku pilgu läbi ehk raamatusoovitus

Kujutis
Üks mõnusamaid ja mõtlemapanevamaid lugemisi tuli mõneti üllatuslikult koomik Jimmy Carrilt (maksude optimeerimiseks üritan siiski leida parema eeskuju). Ma olen vahepeal taas avastanud raamatute lugemise võlu. Tuleb välja, et nendega areneb rohkem kui Instagrami Reelse öö läbi magamatusest punaste silmadega jõllitades (kuigi üks ei välista teist). Viimati lugesin ma Jimmy Carri raamatut “Before and Laughter” ning peab ütlema, et ma poleks osanud oodatagi, kui sisukas ja mõtlemapanev see raamat võib olla.

Ei ole see üürikinnisvara nii passiivne midagi

Kujutis
  x See hetk, kui saad aru, mida üürikinnisvaraga tegelemine päriselt tähendab. Sada korda mõõda, üheksakümmend üheksa korda lõika näppu. Ehk siis l olli peaga hõiskasin eelmises postituses välja, et üürnik on olnud normaalne ja siit edasi liigun jõudsalt kasumi suunas. Augusti alguses naersin mina, augusti keskel juba naerdi minu üle.

Minu teekond kinnisvaratust töölisest kasumiahneks katusepakkujaks

Kujutis
  Selline on minu Villa Beduiin üks magamistuba peale värskenduskuuri. Katusepakkumine on minu jaoks olnud uus kutsumus. Nooremas eas ei saanud ma aru kinnisvara omamise ja välja üürimise väärtusest. Eks taust on mul sarnaselt teistelegi ikka see, et laen on halb ja laenu võtta ei tohi. Kuigi paljude laenude kohta võiks tõesti nii öelda, siis kodulaenu väärtusest oleks ma võinud ikka hulga varem aru saada. Kõige magusam aeg kinnisvara osta ja omada oli ikka siis kui euribor oli nullis või suisa miinuses. Praegu saan ennast lohutada aga sellega, et üürikorter on mul võlavaba ja kogu raha saan suunata uusi rikkusi teenima. Millest siis see suur muutus tuli? 2020. aastal prantsatas mulle ootamatult kätte võimalus ja mõneti ka kohustus kinnisvara omanikuks saada. Süüdlasena võime siin vaadata koroonat, mille tagajärgede tõttu jõudis minuni pool remonti vajavast korterist. Et poole korteriga pole midagi peale hakata, siis tuli säästud mängu panna ja teine pool ka välja osta. Kuna sellega ol

Beduiin on tagasi, räägi sõbrale!

Kujutis
  Selline vend lehvitas mulle 2022. aastal, aga ma ei saanud kohe aru, et ma peaksin ära jooksma, jäin hoopis imetlema nagu oleks mõni imekaunis kaamel. No tere siis jälle! Arvasite, et ma olen kõrbesse ära eksinud, jah? Tegelikult ma ise arvasin ka, sest viimane postitus pärineb 2021. aastast ja praegu on…2025? 2023? Vist see viimane ikka. Hoolimata sellest, et ma tükk aega olen vaikinud, olen ma endiselt tegelenud investeerimisega. Arvestades viimase aasta aktsiaturgude liikumisi, olen ma rohkem investeerinud teiste inimeste paremasse elusse (nii nende, kelle käest ma kalli hinnaga aktsiaid ostsin, kui nende, kellele ma need samad aktsiad odava hinnaga maha müüsin, et kogu taastumise kasv neile jätta). Ehk siis targad rahaotsused igast nurgast. Ma lepin sellega, et ma teid kõigega kurssi viia ei jõua. Ütleme lihtsalt, et terve hunnik raha on aktsiaturgudel magama pandud koolirahana (räägime ikka tuhandetest) ja viimaste kuudega on osa sellest tagasi tulnud. Nüüd jääb üle loota, et ka

Korteri ostmine käis kiiremini kui selle loo kirjutamine

Kujutis
  Olude sunnil elan hetkel silla all. Rahabeduiinina olen suutnud Gregoriuse ja Juliuse kõrvale luua uue kalendri, kus nädala pikkuseks on täpselt nii mitu päeva kui mul kulub uue postituse avaldamisele. Rahabeduiini kalendri järgi on seega nädala pikkuseks 111 päeva. Endale lohutuseks võin öelda, et T1 lubas ka oma rentnikele maad ja ilmad kokku enne kui moest lõplikult välja läks. Mind veel ehk selline saatus ei oota, fännide kasvu vaadates vähemalt mitte. See nädalase ootamise veksel sai välja antud veel enne kui isegi aru sain kuivõrd tegevusterohke aeg mind ees ootab. Palju on raha teenitud, palju on ka kulutatud, kuid nagu lubatud, siis siin on teine osa seeriale “Pean ostma korteri enne kui II sambast väljujad hinnad liiga kõrgele kergitavad muidu suren 2021”. See lühike ja tabav pealkiri annab veidi aimu ka turgu valitsevatest meeleoludest, eriti 2021. aasta kevadel. Ma ei oska öelda kas turg on nüüdseks jahtunud, aga minu kogemus tuleb sisuliselt märtsi lõpu ja aprilli esimese

Vaene rahabeduiin on nüüd hoopis veelgi vaesem

Kujutis
  Oi, sa ka veel siin?! Selline tunne nagu oleksin mingi jõhkra peo maha pannud - tükk aega on olnud vaikus ja pangakontod on kõik nullis. Tundub nagu oleksin esimeste tasuta eurosentide peale nii ekstaasi sattunud, et põletasin nii need kui rahalist vabadust tooma pidanud raha ära. Natuke vastab see tegelikult tõele. Olin küll väga rõõmus oma tasuta raha üle ja tõepoolest lõin suure osa oma rahast laiaks, sh pidin välja võtma nii ühisrahastuse kui aktsiainvesteeringuid, aga seda loodetavasti hea eesmärgi nimel, millest olen juba ammu mõelnud ja pidanud plaani endale osta - nimelt olen ma nüüd ühe Tallinna palee omanik* (*tegelikult peaks siia panema üsna mitu tärni - palee on tegelikult osa sellest, küünte taha saamiseks tuli see jagada kahe peale, see on ostetud laenuga ehk siis tegelikult tantsime me panga muusika järgi ja kui nüüd päris aus olla, siis pole seda paleed veel olemaski ehk ostsin investeeringute raha eest tühja õhku, mis kuulub koos mõttelise osaga minu paleest hoopis

Kui börsil toimusid suured rallid, oli rahabeduiin liivarannas

Kujutis
  Isegi kui valid õigeid aktsiaid, siis väikeste panustega võidad ka vähe. Ma olen viimasel ajal saanud endale uue hobi, millest ma lubasin eelmises postituses väikese ülevaate anda - nimelt on minu igapäevaseks hobitegevuseks olnud aktsiaturgude jälgimine ja seal erinevate impulsostude tegemine (ettevõtted olen enda jaoks varem välja vaadanud, impuls on rohkem seotud vaba raha hävitamise vajaduse ning aktsia madala hinnaga). Jätkuvalt olen tegev vaid Balti börsil. Kuigi tahaksin ka kaugemaid maid ja suuremaid rikkusi jahtima minna, pole mul nii suuri summasid veel võtta, et sellel reaalset mõtet oleks. Ka siinsamas Balti börsil on toimunud viimastel kuudel mitu rallit, mille ma olen suutnud täielikult või osaliselt maha magada ning ennast kiruda (loe: LHV, Harju Elekter, Coop Pank ning isegi Merko ja Nordecon). Nii ei olegi vaja kaugele minna, et pettuda. Sellest hoolimata tegutsen ikka edasi ja praeguses seisus köidab börsil investeerimine mind kõige rohkem. Minu strateegia on pigem

Kui plaan on jama, siis peab seda muutma

Kujutis
  Miks teha algul hea plaan kui saab pärast ümber mõelda? Tere taas! Täna teen ma väikese ülevaate viimaste kuude muutustest oma investeeringutes. Lihtsa inimesena alustasin ma eelmine aasta oma investeerimishobi eraisikuna, aga üsna ruttu tuli mulle mõistus koju ja läksin nüüd üle investeerimisele ettevõtte alt. Seda oli lihtsam ja loogilisem teha, kuna ettevõte oli mul juba olemas, mitte ei pidanud ma seda ekstra selleks looma. Iseenesest kaalusin ma seda varianti juba enne, aga raamatupidamine hirmutas veidi ära ja ei tahtnud endale peavalu tekitama hakata. Mitte et ma nüüd kuidagi targem oleks, aga vähemalt võitsin ma endale aasta aega see teema selgeks teha enne järgmist majandusaasta aruannet. Niisiis, edaspidi plaanin ma ettevõtte alla viia kogu oma investeerimistegevuse peale aktsiate, mida hoian eraisikuna investeerimiskontol. Kui mõne aasta pärast peaks olema kapitali kogunenud nii palju, et LEI koodi hankimine/hoidmine ära tasub, siis kavatsen börsiaktsiaid ka ettevõtte nime

Unustatud, aga mitte kadunud

Kujutis
  Aga saab rannavormi. Ma hakkasin just vaatama, et minu viimasest postitusest on jube palju aega möödas. Viimane aeg on seda viga parandada. Ma raha teenimist pole ära unustanud, pigem vastupidi - olen natuke rohkem mõelnud selle peale kuidas lisa teenida ja vähem keskendunud selle kajastamisele. Lisaks fikseeritud tasuga põhitööle olen ma üritanud endale tööd luua oma hobi rahaallikaks muutmisega, aga ma pean ausalt ütlema, et selle hobitööga olen ma tänaseks päevaks kaotanud nii palju raha, et verejooksu korral oleks sellisel juhul ka antidepressantidest täis topitud ja ainult vikerkaari ning näoga päikeseid nägev arst mind surnuks kuulutanud. Lihtsam oleks raha põletamisega rikkust koju tuua, sest siis oleks vähemalt oodata meediakajastust ja rahva tähelepanu, misjärel saaks vähemalt paarile inimesele koti pähe tõmmata ja lunaraha nõuda. Teistele hoiatuseks - selle hobitöö nimi on fotograafia. Hoiduge sellest kui rahateenimise allikast (aga hobina on see lahe)! Samas see aasta on m